Eesti ja Soome transpordikoostöö memorandumi allkirjastamisel viibinud Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Anne Berneri arvates on realistlik, et Tallinna ja Helsingit ühendava tunneli ehitustöödega võidakse algust teha kümne aasta jooksul.
- Arhitektide Lauri Laisaare ja Armin Valteri ning Soome arhitektide Hilla Raudanko ja Laura Suomini nägemus tunnelist Viimsis. Foto: Lauri Laisaar, Armin Valter, Hilla Raudanko ja Laura Suomin
Berneri hinnangul oleks tunnel hea võimalus Helsingil ennast Rail Balticu külge haakida – seega Rail Balticu lõpp ei oleks mitte Tallinnas, vaid hoopis Helsingis, kirjutas
ärileht.ee.
Berner ütles, et tunneliehituse maksumuse esimene hinnang on 13 miljardit eurot. „Ma arvan, et esimest hinnangut tuleks alati kahekordistada. Ma pean oluliseks, et meil oleks realistlikud arvutused ja me peame tagama selle, et oleks olemas piisav kaubavool,“ lisas minister.
Majandusminister Kristen Michali hinnangul võiks tunnel teoks saada 2030. aastatel. "Loodan, et saan rongiga Helsingisse sõita enne pensionile jäämist," ütles 40aastane Michal ajalehele Helsingin Sanomat.
Helsingi-Tallinna tunneli ehitus võiks alata pärast Rail Balticu valmimist ehk pärast 2025. aastat. 2015. aasta algul avaldatud esialgse hinnangu järgi kasvataks tunnel Eesti SKPd 0,5 protsenti ja Soome SKPd lausa 3%.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.